Metsatundra

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Metsatundra
Metsatundra Norilski ümbruses
Pindala	umbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund	~ 55 % kõnnumaa < 25 % enamasti looduslähedane > 20 % inimtekkeline
Maakasutus	paikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisus	madal (1300−1700 liiki ha kohta)
Biomass	madal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM ja PP)	Andreafsky (CAN) 5261 km² Sand Lakes (CAN) 8310 km² Vindelfjällen (SWE) 5600 km² Momskiy (RUS) 21 756 km² Kronotski (RUS) 11 421 km²
Metsatundra: kliimadiagrammid
Päikesekiirgus	< 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1]
Temperatuur	Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C
Aastane sademete hulk	200−800 mm (6−8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood	90−150 päeva

Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.

Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades^[2]. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.^[3]